Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringus leiab üheksa eestimaalast kümnest, et Eestis on turvaline elada. Sama paljud nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel. Siseministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll, kes küsitles perioodil 30.03-13.04 2020 tuhandet Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Eestimaalastest 92% leiavad, et Eesti on elamiseks turvaline riik. Samuti peab 92% vastajatest turvlaiseks oma kodu ümbruskonda.

Kui üldiselt on uuringu tulemused sarnased eelmise, 2018. aastal läbiviidud uuringuga, siis näiteks ohuolukordade esinemise tõenäosust hindasid eestimaalased nüüd märksa kõrgemaks kui kaks aastat tagasi. „Kindlasti mängib siin rolli asjaolu, et uuringu tavapärane küsitlusaeg langes sel korral eriolukorra tipphetkele – aprilli algusse. See pani inimesi rohkem mõtlema võimalikele ohuolukordadele,“ märgib siseminister Mart Helme.

„On positiivne, et inimesed teadvustavad ohuolukordade võimalikkust, sest siis on nad nendeks paremini valmis. Ka uuring näitab seda – ligi 90% vastajatest leidis, et inimesed ise peaksid aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel ja 83%, et inimesed peaksid ise olema valmistunud hädaolukordadeks toimetulekuks. See tähendab, et rohkem Eesti inimesi teadvustavad ka vajadust varuda näiteks ilmastikuolude tõttu kaduda võiva pikemaajalise elektrikatkestuse ajaks toitu, süüa, patareisid ja muud vajalikku,“ ütleb Helme.

Võrreldes varasemaga pidasid vastajad oluliselt tõenäolisemaks ulatusliku nakkushaiguse puhangu (44% 2018 ja 77% 2020), infosüsteemide küberrünnakute (27% 2018 ja 65% 2020), ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude (28% 2018 ja 52% 2020) ning elutähtsate teenuste nagu elektri-, side-, kütte- või veeühenduse pikaajalise katkestuse (24% 2018 ja 39% 2020) esinemist lähiaastatel.

Kõige paremaks hindavad vastajad Eesti valmisolekut tulla toime paljude kannatanutega liiklus- või tuleõnnetuste (75%) ja küberrünnakutega (60%) kui need peaks juhtuma. Epideemiaga toimetulekut hindavad heaks pooled vastajad.

Uuringu kohaselt on Eesti elanike valmisolek liituda siseturvalisuse vabatahtlike organisatsioonidega jäänud samale tasemele. Enim on huvi ühineda vabatahtlike päästjatega (17%), sellele järgnevad abipolitsei (13%), vabatahtlik merepääste (9%) ja kaitseliit (12%). Usaldus vabatahtlike organisatsioonide suhtes on püsivalt kõrge – 85% usaldab vabatahtlikke päästjaid ja 75% abipolitseinikke.

Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu eesmärk on selgitada Eesti elanike hinnanguid, hoiakuid ja käitumisi siseturvalisusega seotud küsimustes. Uuringut viiakse läbi iga kahe aasta järel.

Siseturvalisuse uuring annab sisendi hindamaks siseturvalisuse arengukava eesmärkide saavutamist, mis on järgmised: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas; koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Uuring on kättesaadav Siseministeeriumi koduleheküljel www.siseministeerium.ee/et/uuringud.