Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) arendas Häirekeskusele hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi kolmanda põlvkonna (SOS3) lahenduse ohuhinnangute andmiseks – Häirekeskus alustas uute kriteeriumipõhiste ohuhinnangute kasutamist hädaabinumbri 112 teadete vastuvõtmisel.
Uus süsteem aitab senisest veelgi tõhusamalt ja täpsemini välja selgitada inimeste abivajadus. SMITi pääste- ja hädaabiteenuste osakonna tooteomanik Vallo Pensa selgitab, et ohuhinnang määrab ära, kas üldse või kui, siis millise valdkonna – kiirabi, pääste, politsei – abi vajatakse ning kui kiiresti või kui suure ulatuse ja mahuga. „Kui varem anti ohuhinnang n-ö küsimustikku läbides, siis uus lahendus põhineb kriteeriumite tuvastamisel. See tähendab, et abivajaja probleem selgitatakse välja avatud küsimustega ning kasutades efektiivsemat intervjueerimise metoodikat,“ kirjeldab Pensa uut lähenemist.
Helistaja räägib avatult oma murest, millest tulenevalt esitab päästekorraldaja täpsustavad küsimusi ning selgitab välja abivajaduse. Kõne põhjal otsitakse kindel kriteerium, mille aluseks on meditsiiniline sümptom või sündmus. Siiani kehtinud hädaabiteadete menetlemise küsimustikus olid kindlas järjestuses jah või ei vastustega küsimused, mille vastustest tulenes kiirabi väljasõidu prioriteet. Probleemi tuvastamiseks tuli küsida mitmeid kohustuslikke küsimusi, millest mõni oli üsna ajamahukas ja alles seejärel sai kiirabi abivajaja poole teele saata.
„Ühelt poolt on see järgmine samm uue põlvakonna lahendusele üleminekul, millega kõrvaldame tehnilise võla, loome võimekuse kiiremini reageerida muudatustele ning tagame parema teenuse kvaliteedi. Teisalt aga õpime ja juurutame uut arendusmetoodikat, kus meeskonna kontakt partneriga on tihedam. Sealjuures algab kõik teenuse disainist, sisaldades nii UX/UI disaini kui ka väledat arendusloogikat,“ nendib Pensa.
Teenus on realiseeritud uuel tehnoloogilisel platvormil modulaarse desktop-lahendusena. See toetab põhiprotsessi ning mis on integreeritud ka eelmise põlvkonna lahenduse SOS2-ga kuni täielikult uue põlvkonna lahendusele üleminekuni. Tööprotsessi läbitakse korraga nii desktop- kui veebirakenduses, mis on omavahel sünkroniseeritud kasutades Server-Sent Evente.
„Uue lahenduse kasutamisega on hädaabi saabumine sündmuskohale kiiremini ja paremini tagatud. Kui ennekõike on tegemist kiirabi valdkonna muudatusega, et tõsta teenuse kiirust ja kvaliteeti, siis tegelikult paraneb kasutajamugavus kogu 112 teenuses, ehk ka pääste ning politsei valdkonnas,“ kirjeldab pääste- ja hädaabiteenuste osakonna juhataja Hipe Israel. Ta lisab, et kui abivajaja helistab 112-le, on suhtlus päästekorraldajaga nüüdsest tõhusam ning parema kasutajakogemusega.
Häirekeskuses registreeritud sündmustest moodustab kiirabi valdkond 64%. Eesti Kiirabi Liidu juht Lilian Lääts rõhutab, et eesmärk on anda abi võimalikult kiiresti neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Kiirabiressurssi tuleb kasutada moel, kuidas seda kõige enam vaja on. “Oleme valmis, et nagu iga uue asjaga, läheb ka uute ohuhinnangute sisse töötamisega aega. Pärast esimesi kuid saame vaadata, kas uus süsteem vajab korrigeerimist tulenevalt kohalikest oludest,” sõnab Lääts lõpetuseks.
