SMITi teise ehk varuandmekeskusesse soetati 2018. aasta kevadel lisaks suur hulk servereid. Teine andmekeskus tagab, et riigile olulised IKT teenused töötavad edasi juhul, kui peamise andmekeskusega peaks midagi juhtuma.
SMITi tehnoloogiavaldkonna tehnoloogia ekspert Veiko Kanistik ütles, et uued serverid kasvatasid varuandmekeskuses nii andmesalvestusmahtu kui arvutusvõimsust. „See tähendab, et meil on võimalik nii-öelda tagavaraandmekeskusest hädajuhu korral tagada rohkem teenuseid. Samuti suudame riigi siseturvalisuse jaoks kõige olulisemaid teenuseid kiiresti taastada või kasutajate hulga lisandudes kahest andmekeskusest teenuseid samaaegselt kasutada,“ selgitas Kanistik.
Kokku on sisejulgeoleku valdkonna teise ehk sekundaarse andmekeskuse sisustamise programmis kuus projekti, millega soetatakse andmekeskusesse IKT teenuste osutamiseks vajalikke võrgu ja kõrgkäideldavaid arvutus- ning andmesalvestusseadmeid. 2018. aasta aprillis lõppes programmi viies projekt, mille abil hangiti sekundaarsesse andmekeskusesse arvutus- ja andmesalvestus lahendusele täiendavad serverid.
Andmekeskustes töötavaid teenuseid kasutavad Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia ning osaliselt Justiits- ja Rahandusministeeriumi haldusala.
Sisejulgeoleku andmekeskuste otsesed kasusaajad on Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused, kes andmekeskuste kõrgkäideldava taristu toel saavad pakkuda Eesti elanikele turvalisemat keskkonda, avalikke teenuseid (korrakaitse, hädaabi, piirikontroll, isikut tõendavad dokumendid jne), et tagada riigi siseturvalisus ja sisejulgeolek.
Projekti „Siseministeeriumi valitsemisala sekundaarse andmekeskuse sisustamine - III osa“ tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest kokku 499 999,20 euroga.