Novembris valmis Siseministeeriumi eestvedamisel automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS, milles säilitatakse ja võrreldakse riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi. ABIS-e tehnilise lahenduse töötas välja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes teenust ka edaspidi haldab ning edasi arendab.
Novembris valmis Siseministeeriumi eestvedamisel automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS, milles säilitatakse ja võrreldakse riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi. ABIS-e tehnilise lahenduse töötas välja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes teenust ka edaspidi haldab ning edasi arendab.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Joosep Kaasiku sõnul on ABIS-e kui keskse andmekogu peamine eesmärk tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise võimekust ja usaldusväärsust, mis aitab kaasa julgeoleku tagamisele, kuritegevuse ennetamisele ja süüteomenetlustes tõendite kogumisele. „See omakorda hõlbustab kadunud isikute leidmist, annab võimaluse ennetada illegaalset immigratsiooni ning tõhustada dokumendivõltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutamise avastamist,“ ütles Kaasik.
„Oluline on rõhutada, et ABIS andmeid saavad asutused kasutada ainult oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks lähtudes minimaalsuse printsiibist – andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks,“ lisas Kaasik.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juht Liis Valk selgitas, et valminud andmekogu lihtsustab ametnike tööd. „Varasemalt säilitati biomeetrilisi isikuandmeid erinevates riiklikes andmekogudes ja see raskendas andmete võrdlust erinevate andmekogude vahel. Nüüd on ABIS-esse koondatud isikut tõendavate dokumentide, sissesõidukeeldude, välismaalaste lühiajalise töötamise, viisataotluste ja ka süüteomenetluste raames kogutavad biomeetrilised andmed. See annab ametnikele senisest parema ülevaate ja tõstab isikuandmete kontrolli võimekust,“ rääkis Valk.
SMITi identiteediteenuste osakonna juhataja Kaija Kirch märkis, et biomeetriliste andmete koondamine ühte andmekogusse võimaldab IKT teenuse pakkujana paremini tagada, et erinevates menetlustes kogutud fotod ja sõrmejäljed oleksid omavahel võrreldavad, kuid samas ka turvaliselt hoitud ja kasutatavad vaid seal, kus õiguslik alus seda selgesõnaliselt lubab. „Biomeetrilisi andmeid kasutavad tehnoloogiad on praegu väga kiirelt arenev valdkond, mis võib kaasa tuua identiteedivarguste kasvu. Seetõttu on senisest veelgi olulisem riigina sellesse valdkonda panustada ja luua turvalised tehnoloogilised lahendused inimeste tuvastamiseks ning andmete kaitsmiseks,“ lisas Kirch.
ABIS andmekogu loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal ja selle loomises osalesid Siseministeerium, Justiitsministeerium, PPA, SMIT ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Vabariigi Valitsuse otsusega on eraldatud perioodiks 2019-2025 ABIS arendamiseks ja ülalpidamiseks 17 miljonit eurot, millest 294 423 euro ulatuses kaasrahastab Euroopa Liit. Tehnilise teostuse osas on riigi partneriteks IDEMIA ja Cybernetica AS.
ABIS on keskne riiklik andmekogu, kus säilitatakse riiklikes menetlustes kogutud biomeetrilisi isikuandmeid: näo- ja sõrmejäljekujutisi ning peopesajälgi.
ABIS
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS võimaldab biomeetrilisi andmeid tehisintellekti abil võrrelda, seeläbi suureneb isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsus. See annab senisest veelgi parema kindluse, et inimesel saab Eestis olla ainult üks identiteet. Niiviisi aitab ABIS tõhusamalt tagada julgeoleku ja võidelda kuritegevuse vastu.
Pärast ABIS-e kasutusele võtmist on inimese andmed senisest veelgi paremini kaitstud. Eluloolisi andmeid, näiteks nime ja isikukoodi, hoitakse edaspidi teises andmekogus kui peopesajälgi, näo- ja sõrmejäljekujutisi. Neid on võimalik siduda vaid siis, kui on juurdepääs mõlemale andmekogule.