Eestisse loodava ohusireenide võrgustiku esimene sireen paigaldati Viljandisse, päästekomando hoone katusele.
„Ukrainas toimuv on näidanud kuivõrd oluline on kaitsta tsiviilelanikke. Nii sõjalise, aga ka teiste inim- ja loodustekkeliste kriiside korral on kriitilise tähtsusega baasvõimekused ulatuslik evakuatsioon ja varjumine, mis eeldab ohupiirkonnas olevate inimeste hoiatamist. Ohusireenide võrgustiku loomiseks eraldatud 4,5 miljonit eurot on suurim investeering elanikkonnakaitsesse viimase 30 aasta jooksul,“ ütles siseminister Lauri Läänemets. Küll nentis siseminister, et elanikkonnakaitsealaste võimekuste ambitsioonikamat arendamist pärsib endiselt fikseeritud mahus rahastuse puudumine. „Sireenide rahastus on näiteks tagatud ainult käesolevaks aastaks. Kust tuleb raha nende hoolduseks, kontrolliks, paigalduste laiendamiseks – seda peab praeguse seisuga hakkama riigieelarvest jupphaaval taotlema. Lisaks on tarvis varjumiskohti luua, elanikkonda koolitada - seda kõike ka praeguses julgeolekuolukorras jätkuvalt projektipõhiselt teha pole mõistlik ega vastutustundlik. Elanikkonnakaitse laiaulatuslik arendamine eeldaks vähemalt 0,5% SKP-st mahus investeeringuid igal aastal,“ rõhutas Läänemets.
Kiireks ohuteavituseks kasutab riik (ka juba täna) erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid (EE-Alarm), vajadusel ka alarmsõidukite valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.
„Ohusireenid on üks osa ohuteavitusest ning ohuteavitus omakorda on üks osa ohu korral käitumisest. Kevadel korraldab Päästeamet suure kampaania, kus jagame juhiseid, et mida siis teha, kui kõlab sireen või saadakse teade selle kohta, et midagi on juhtunud,“ selgitas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
SMITi peadirektori Mart Nielseni sõnul on ohusireenide võrgustik oluline samm kriisideks valmisoleku tagamisel. „Ohusireenide puhul on tegemist kõrgel tasemel tehnoloogiaga. Võrgustik peab olema töökindel, turvaline ja kaasaegne. Oleme Eesti süsteemi loomisel kasutanud teiste riikide parimat praktikat, kellel on juba kogemusi sireenide kasutamisega ning kohandanud selle vastavalt meie oludele,“ märkis Nielsen. „Lisaks kasutame ära ka SMITi kogemust erinevate siseturvalisusega seotud süsteemide arendamisel ning haldamisel,“ lisas Nielsen. „Ettevalmistused paigalduseks käivad üle Eesti ja anname endast parima, et selle aasta lõpuks paigaldada süsteem 22 suuremasse asulasse.“
Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse. Tulevikus soovitakse võrgustikku laiendada kõikidesse suurematesse linnadesse. Sireenivõrgustikuga kaetakse suuremad tiheasustusega alad/linnad, suuremad tööstuspiirkonnad ja strateegiliselt olulised piirkonnad ning regiooni- ja maakeskused.
Sireenide süstemaatiline testimine algab kõige varem sügisel siis, kui asulad on tervikuna kaetud, sest siis saab reaalse heliulatuse kätte. Kindlasti teavitame elanikke sellistest katsetustest ette. Tulevikus hakkame sireenide süsteemi testima regulaarselt.
Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega, terrorirünnak, massiline korratus jms).
Helisignaal saab olema minuti pikkune tõusev-langev heli, mida 30 sekundi järel korratakse 3 korda. Kui ohust antakse teada sireenidega, siis tuleb kiirelt varjuda siseruumidesse ning jääda ootama edasisi riigi juhtnööre. Sireeniga koos jõuab inimesteni ka asukohapõhine SMS-teavitus esmaste tegutsemisjuhistega. Sireenide heli on mõeldud eelkõige õues olevate inimesteni jõudmiseks.
Täpsemaid käitumisjuhiseid selle kohta, kuidas toimida, kui kõlab ohusireen, tutvustatakse elanikkonnale sel aastal.
