Teated

Siseministeeriumi valitsemisalal on kaasaegne varu andmekeskus

SMITi teise andmekeskuse seadmetega sisustamise kolm projekti said valmis.

Projektijuht Marko Tiirik ütles, et kokku on sisejulgeoleku valdkonna teise ehk sekundaarse andmekeskuse sisustamise programmis kuus projekti, millest nüüdseks on neli tehtud. Üks projekt sai valmis august 2017. Viimase kolme projektiga hangiti SMIT sekundaarsesse andmekeskusesse väga töökindel arvutus- ja andmesalvestus lahendus, võrguseadmed ja tulemüürid.

Teine andmekeskus tagab, et riigile olulised IKT teenused töötavad edasi juhul, kui peamine andmekeskuse ruum ja seadmed hävinevad või tekivad rikked peamise andmekeskuse andmeside-ühendusega.

Andmekeskustes töötavaid teenuseid kasutavad Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia ning osaliselt Justiits- ja Rahandusministeeriumi haldusala. „Nüüd on kõik tehnilised eeldused tehtud, et alustada oluliste IKT teenuste ja andmete kolimist sekundaarsesse andmekeskusesse“, lisas Tiirik.

Sisejulgeoleku andmekeskuste otsesed kasusaajad on Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused, kes andmekeskuste kõrgkäideldava taristu toel saavad pakkuda Eesti elanikele turvalisemat keskkonda, avalikke teenuseid (korrakaitse, hädaabi, piirikontroll, isikut tõendavad dokumendid jne), et tagada riigi siseturvalisus ja sisejulgeolek

Kolme projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest järgmiselt :

  1. „Siseministeeriumi valitsemisala sekundaarse andmekeskuse sisustamine laivõrguseadmetega“ 277 530,00 euroga;
  2. „Siseministeeriumi valitsemisala sekundaarse andmekeskuse sisustamine tulemüüridega ja seadmekappide siseste võrguseadmetega“ 334 110,00 euroga;
  3. „Siseministeeriumi valitsemisala sekundaarse andmekeskuse sisustamine - I osa“ 498 036,00 euroga.


Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Sisejulgeoleku peamise andmekeskuse laiendamise programm sai valmis

SMITi esmase andmekeskuse seadmetega laiendamise kaks viimast projekti said valmis.

Projektijuht Marko Tiirik ütles, et kokku on sisejulgeoleku valdkonna andmekeskuse laiendamise programmis kuus projekti, millest on nüüdseks kõik tehtud.

Viimase kahe projektiga hangiti SMIT peamisesse andmekeskusesse väga töökindel arvutus- ja andmesalvestus lahendus. See tähendab seda, et riigile olulised IKT teenusteks vajalikud seadmed on väga kvaliteetsed ja nende arvu on mitmekordistatud, mistõttu suudab andmekeskus töötada ka mõne seadme rikke korral.

Andmekeskuses töötavaid teenuseid kasutavad Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia ning osaliselt Justiits- ja Rahandusministeeriumi haldusala. „Nüüdseks on andmekeskus kasutusel ja kõik SMITi 116 teenust on kolitud uude kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud andmekeskusse,“ lisas Tiirik.

SMIT saab uut andmekeskust hallata tulemuslikult ja luua IKT teenustele vastavalt vajadusele paindlikult uusi keskkondi. Uue andmekeskuse abil tagab SMIT sisejulgeoleku valdkonnale teenuste käideldavuse ka juhul, kui tekivad rikked näiteks interneti teenuspakkuja andmesidevõrgus.

Sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise otsesed kasusaajad on Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused, kes andmekeskuse kõrgkäideldava taristu toel saavad pakkuda Eesti elanikele turvalisemat keskkonda, avalikke teenuseid (korrakaitse, hädaabi, piirikontroll, isikut tõendavad dokumendid jne), et tagada riigi siseturvalisus ja sisejulgeolek.

Kahe projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest järgmiselt :

  1. „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse kahe virtuaalse andmekeskuse laiendamine – III osa“ 498 973,92 euroga;
  2. „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse kahe virtuaalse andmekeskuse laiendamine – IV osa“ 499 934,69 euroga.


Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Kahe andmekeskuse rajamisel sai valmis taas kaks projekti

SMIT alustas teise andmekeskuse ehitamist ja esimene projekt kuuest on valmis. Esimese andmekeskuse ehitus on lõpusirgel, neli projekti on valmis ning lõpetada on jäänud veel kaks.

Andmekeskuste projektijuht Marko Tiirik ütles, et kui varasemalt tuli tegeleda peaasjalikult esimese andmekeskuse sisustamisega, siis nüüd on käsil juba teise andmekeskuse sisustamine. Mahukad tööd on rahastuse mõttes jagatud projektideks ja iga projekti lõpp tähendab ka reaalsete andmekeskuse ehitustööde edenemist. Kahte andmekeskust on Tiiriku sõnul vaja riskide maandamiseks. „Näiteks maandame asukohariski, sest kui ühes asukohas peaks andmekeskusega midagi juhtuma, siis töötavad teenuses teises andmekeskuses edasi,“ selgitas Tiirik.

Kahe projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest järgmiselt:

  1. „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse laivõrguseadmete laiendamine“ – 299 998,80 euroga;
  2. „Siseministeeriumi valitsemisala sekundaarse andmekeskuse sisustamine - II osa“ – 499 978,00 euroga


Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise programmis sai veel kaks projekti valmis

SMITi uue andmekeskuse seadmetega sisustamine edeneb jõudsalt ning esimese andmekeskuse valmimiseni on jäänud veel kolm projekti.

Projektijuht Marko Tiirik ütles, et kokku on sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise programmis kuus projekti, millest on nüüdseks kokku kolm lõpuni tehtud ja jäänud on veel kolm. Siis on uus andmekeskus kõikide SMITi teenuste kolimisteks valmis. „Ja need kolm viimast projekti on meil juba samuti töös, seega oleme arvestades kolimistähtaega oma töödega graafikus,“ lisas Marko. Üks projekt sai valmis juba varem ja nüüd kahe valmis saanud projekti tegevuste tulemusena hangiti ja laiendati SMIT kõrgkäideldavat arvutus- ja andmesalvestus klasterlahendust peamises andmekeskuses.

Andmekeskuse sisustamisega tegelevad peamiselt SMITi tehnoloogiavaldkonna töötajad. Valdkonna juht Tarmo Tulva ütles, et sisejulgeoleku jaoks olulistele infosüsteemidele ehitatakse uut andmekeskust kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, mistõttu paraneb oluliselt paljude teenuste töökindlus ja kiirus. „Andmekeskuste ja seal asuvate seadmeteta teenused lihtsalt ei töötakski, mis näitab, kui oluline selliste keskuste ehitamine meie kõigi jaoks on,“ lisas Tarmo.

Sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise otsesed kasusaajad on Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused, kes andmekeskuse kõrgkäideldava taristu toel saavad pakkuda Eesti elanikele turvalisemat keskkonda, avalikke teenuseid (korrakaitse, hädaabi, piirikontroll, isikut tõendavad dokumendid jne), et tagada riigi siseturvalisus ja -julgeolek.

Kahe projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest mõlema projekti osas 461 480,40 euroga :

  1. „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse kahe virtuaalse andmekeskuse laiendamine – I osa“
  2. „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse kahe virtuaalse andmekeskuse laiendamine – II osa“


Kokku rahastati kahte projekti kokku 922 960,80 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Siseministeeriumi valitsemisalal on kaasaegne andmekeskus

SMITi uude andmekeskusesse soetati lisaks võrguseadmeid ja servereid, sest vanas andmekeskuses olevad seadmed on vananenud, neile ei olnud võimalik uusi teenuseid lisada ja seadmete töökindlus oli madal.

Uued seadmed tagavad selle, et teenused töötaksid kiiresti ning klientidel ei oleks infosüsteemide töös katkestusi. Samuti on kasvavate andmemahtude puhul oluline, et uued teenused mahuvad andmekeskuse seadmetesse ära. Lisaks soetati tulemüüri tarkvara, mis tehnoloogiavaldkonna juhi Tarmo Tulva sõnul kontrollib, millised andmed liiguvad andmekeskusesse ja sealt välja. „Tulemüür on nagu uks, mis kontrollib inimeste liikumist majja sisse ja välja. Kui tulemüüri ei oleks, siis oleksid kõik meie andmekeskuses asuvad andmed kogu maailmale näha. Kui kodust lahkudes ukse lahti jätate, siis on ka teie kodune vara kõigile näha,“ selgitas Tulva.

Projekt, mille abil viimased seadmed hangiti, on üks kuuest Sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise programmi projektist. Sisejulgeoleku andmekeskuse laiendamise otsesed kasusaajad on Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi- ja Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused, kes andmekeskuse kõrgkäideldava taristu toel saavad pakkuda Eesti elanikele turvalisemat keskkonda, avalikke teenuseid (korrakaitse, hädaabi, piirikontroll, isikuttõendavad dokumendid jne), et tagada riigi siseturvalisus ja -julgeolek.

Projekti „Siseministeeriumi valitsemisala primaarse andmekeskuse tulemüüride ja seadmekappide siseste võrguseadmete laiendamine“ tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest kokku 261 789,60 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

E-politsei teine etapp sai valmis

Rohkem kui aasta eest alustatud e-politsei projekti teine etapp on läbi ja selle tulemusena on Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) kasutusele võetud uus tark- ja riistvara lahendus, mis vahetab välja patrullsõidukites ligikaudu 11 aastat tagasi kasutusele võetud lahenduse.

Lisaks tarkvarale saavad politseisõidukid ajale jalgu jäänud autoarvuti asemel uued tolmu- ja põrutuskindlad tahvelarvutid koos kinnitusdoki, seiremooduli ja staatusnupustikuga.

Politsei töös on otsuste tegemisel väga oluline info saamise kiirus ja selle õigsus ning uus e-politsei tarkvaralahendus toetab patrullide tööd kiirete infopäringute pakkumisega. Politseinik saab tahvelarvutis töötava veebipõhise rakenduse kaudu, üle turvalise andmevahetuse kanali x-tee, pärida infot teistest riiklikest andmebaasidest Nii on võimalik kiiresti tuvastada näiteks isikute tagaotsimise, juhtimisõigus, sõiduki andmete seotud infot. Kuigi Infole ligipääs sarnaneb vana süsteemi (M-KAIRI) võimalustega, on uus lahendus kaasaegsel tarkvara platvormil. Info esitlusviis on visuaalselt arusaadavam ja intuitiivsem. Viimane tähendab, et e-politsei kasutajaliides on kliendi jaoks kasutusjuhendi ja koolitusvaba.

Projekti II etapi tulemina on uus lahendus kasutusvalmis 212-s politseisõidukis, sealhulgas uutes, 2016, aasta keskel hangitud piirivalvesõidukites. See tähendab, et umbes pooltes PPA operatiivsõidukites on vana e-politsei tehnika asendatud uuega ning järgmises projektietapis varustatakse uue e-politseiga kõik ülejäänud PPAs kasutusel olevad patrullsõidukid. Tarkvara alusplatvormi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja selle MS Windows serverlahendusega ühendamiseks hangiti välitöökoha arvutitele ka operatsioonisüsteemi litsentsid.

Projekti ISFP/ISFB-3 „Uue välipolitsei arvutitöökoha loomine (II etapp)“ tegevuste elluviimist rahastas Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium kokku 1 795 727,88 euroga.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Meresideseadmeid uuendati

Novembris lõppes projekt, mille abil paigaldati Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevale Pikker uus andmesidelahendus ja uuendati merevalvekeskuse raadiojaamasid.

Varem kasutusel olnud seadmed ei taganud riigipiiri valvamiseks vajalikku järjepidevat sideühendust ja seetõttu vajasid piirivalvurid uusi meresideseadmeid ja raadiojaamasid. Tänu tehtud tööle tõsteti Eesti riigipiiri kontrollimise võimekust, mis vastab nüüd rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele.

Projekti käigus paigaldati piirivalvelaevale satelliitside seadmed, mis tagavad piirikontrolli läbiviimisel parema andmeside. Samuti seati merevalvekeskustes sisse kesk- ja lühilaine raadiojaamad koos vajaminevate seadmetega ning koolitati inimesi, kes neid kasutama hakkavad.

Sisejulgeoleku projekti ISFB-1 „Mereside raadio- ning andmesidesüsteemide täiustamine“ tegevuste elluviimist rahastasid 216 594,10 euroga Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Siseministeeriumi valitsemisala uus andmekeskus sai kaasaegse IT-taristu

Viie projekti tulemusena soetati ja seadistati Siseministeeriumi valitsemisalal kasutatavasse ja SMITi hallatavasse uude andmekeskusse kaasaegne IT-taristu.

SMITi projektijuhi Mark Tiiriku sõnutsi oli kaasaegse IT-taristu loomine vajalik, sest arhitektuuriline lahendus ei vastanud enam nõuetel ja taristu haldamine oli muutunud keeruliseks. „Varem olid SMITi IKT teenused majutatud asukohtadesse, mille ehitamisel ei osatud arvestada kaasnevate mahtudega ning ruumidele, toetavatele elektrisüsteemidele kui ka seadmetele esitatavad nõuded olid ajale jalgu jäänud,“ selgitab ta.

Viie projekti toel loodi Siseministeeriumi valitsemisalas kasutatav ISKE H turbetasemele vastav andmekeskuse taristu, mis aitab luua ja hallata infosüsteeme ning teenuseid, tänu millele on võimalik asja- ja ajakohast informatsiooni igal ajahetkel talletada. Uus IT-taristu tagab elutähtsate ja ärikriitiliste teenuste vastupidavuse ning seetõttu kindlustab Eesti ja Euroopa Liidu sisejulgeolekuga seotud infosüsteemide jätkusuutlikkuse.

Järgneva viie projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest kokku 1 892 854,80 euroga:

  1. Siseministeeriumi valitsemisalasse loodava andmekeskuse toimimiseks vajalike laivõrguseadmete soetamine.
  2. Siseministeeriumi valitsemisalasse loodava andmekeskuse toimimiseks vajalike seadmekappide vaheliste võrguseadmete soetamine.
  3. Siseministeeriumi valitsemisalasse loodava andmekeskuse toimimiseks vajalike tulemüüride, koormusjaoturite ja seadmekappide siseste võrguseadmete soetamine.
  4. Siseministeeriumi valitsemisalasse loodava primaarse andmekeskuse sisustamine kahe virtuaalse andmekeskusega, 1. etapp.
  5. Siseministeeriumi valitsemisalasse loodava primaarse andmekeskuse sisustamine kahe virtuaalse andmekeskusega, 2. etapp.
Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet said kaasaegsed andmesideseadmed

Pooleteise aasta pikkuse projekti tulemusena vahetati Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ja Päästeametis välja vanad andmesideseadmed ja asendati need 355 uue ning kaasaegse tehnikaga.

SMITi projektijuht Marko Tiirik ütles, et andmeside seadmete kaasajastamise põhjus oli nagu tehnika puhul ikka, seadmed vananevad ja need oli vaja välja vahetada. „Kasutusel olevad andmeside seadmed ei vastanud kaasaegsetele nõuetele ning ei võimaldanud kasutada loodava andmekeskuse täielikku võimsust,“ lisas Tiirik.

Projektiga kaasajastati sisejulgeoleku andmekeskuse kasutamiseks vajalikud andmeside seadmed PPA piiripunktides, kordonites, kaatritel, hõljukitel jm sõidukitel, Idapiiri radarite seirevõrgus, PPA konstaablipunktides ja jaoskondades, Päästeameti päästekeskustes, päästekomandodes ja juhtimisbussides ning staabikonteinerites. Kokku kaasajastati 355 seadet, millest suur osa oli VPN ja võrguseadmed.

Projekti tulemusena muutus tänu töökindlamale, kaasaegsele ja kiirele andmesidele kasutaja jaoks kiiremaks infosüsteemide kasutamine.

Sisejulgeolekufondi projekti ISFP/ISFB-1 „Andmekeskuse kasutamiseks vajalike andmeside seadmete kaasajastamine“ tegevuste elluviimist rahastas 504 709,26 euroga Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Üle maailma asuvad Eesti konsulaaresindused said uued sõrmejäljeskännerid

Oktoobris lõppenud projekti abil said 23, üle maailma asuvat Eesti konsulaaresindust, uued sõrmejäljeskännerid, millega hõivatakse sõrmejälgi Schengeni viisade väljaandmiseks

SMITi tootejuht Heidi Kogres ütles, et konsulaaresindustes asunud vanad skannerid ei toetanud enam uuemaid operatsioonisüsteeme ning need tuli välja vahetada. „Olime varasemalt välja vahetanud ka Politsei- ja Piirivalveameti sõrmejäljeskännerid, mida viisade menetlemiseks kasutati ning nüüd said välja vahetatud ka Välisministeeriumi konsulaaresindustes asuvad sõrmejäljeskannerid. Sellega on viisa menetluseks vajalikud sõrmejäljehõive seadmed ning tarkvara ühtlustatud nii Politsei- ja Piirivalveameti- kui ka Välisministeeriumi töökohtadel“ selgitas Kogres.

Sõrmejäljeskännerid on vajalikud viisataotluste esitamisel, nimelt peab viisataotleja koos taotlusega andma ka sõrmejäljed kõigi 10 sõrme kohta. „Eesti viisat, kui sellist, enam olemas ei ole, on Schengeni viisa, kuid reeglina pöördub inimene Eesti konsulaaresindusse siis, kui tema sihtriigiks on Eesti,“ lisas Kogres.

Projekti tulemusena on kõik viisamenetlusega seotud töökohad kaetud ühesuguse riist- ja tarkvaraga, ning EL poolt kehtestatud sõrmejälje kvaliteedinõuded on täidetud.

Projekti ISFB-15 „VIS sõrmejäljeskannerite uuendamine“ kogumaksumuseks oli 38 444,90 eurot. Projekti tegevusi kaasrahastas Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja EV Siseministeerium ning Välisministeerium.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Lõppesid viisataotluste kooskõlastamise infosüsteemi 1. etapi tegevused

30.04.2016 lõppesid Sisejulgeolekufondi projekti ISFB-2 „Viisataotluste kooskõlastamise infosüsteemi loomine“ 1. etapi tegevused. Projekti tegevuste raames viidi edukalt läbi eelanalüüs ning koostati põhjalik eelanalüüsi dokumentatsioon, mille tulemid on sisenditeks projekti 2. etapi tegevusteks, mille raames arendatakse välja ja juurutatakse uus viisataotluste kooskõlastamise infosüsteem.

Projekti tegevuste elluviimist rahastas 22 829,65 euroga Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Struktuuritoetuse projekti „X-tee versiooni 6 piloteerimine Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses“ tegevused on lõppenud

Projekti eesmärgiks oli veenduda, et uuele X-tee versioonile 6 üleminek Eestis on võimalik ja põhjendatud.

Pilootprojektis osales SMIT koos E-tervise Sihtasutusega ning selle käigus seadistati tööle uued X-tee 6. versiooni turvaserverid. Testimise käigus rakendati turvaserverid töötama koos riistvaralist digitaalset allkirjastamist võimaldavate seadmetega. X-tee 6. versiooni üks suuremaid innovatsioone seisneb kasutajatevaheliste sõnumite digitaalallkirjastamises ja X-tee päringute logi ajatembeldamises, mis tagab kõrgema andmete usaldusväärsuse X-tee teenuse kasutajatele.

Projekti tegevuste käigus veenduti, et X-tee spetsifikatsioonis ettenähtud viisil sõnumivahetus toimib ja eeldused selle laiemaks juurutamiseks on loodud.

Pilootprojekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetusest 33 193,20 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

31.12.2015 lõppesid Sisejulgeolekufondi projekti ISFP-1 „Uue välipolitsei arvutitöökoha loomine“ 1. etapi tegevused

Projekti lõppeesmärgiks on välja töötada ja töösse rakendada tänase e-politsei lahenduse asemele kaasaegne, kasutajasõbralik ja jätkusuutlik välipolitsei IKT lahendus. Uue välipolitsei arvutitöökoha loomise tegevused on planeeritud läbi viia mitmes järjestikuses etapis ning käesoleva projekti raames realiseeriti ja piloteeriti Politsei- ja Piirivalveameti välitöökohtadele kaks esmavajalikku veebiteenust. Esimene neist on seotud isiku, sõiduki ja objektide infopäringutega ning teine on kaardilahendus asukohtade positsioneerimiseks.

Veebiteenuste rakendamise piloteerimiseks soetati ja paigaldati politseiautodesse 10 tahvelarvutit koos kinnitustarvikutega. Piloteerimise käigus koguti veebirakenduste kasutajatelt vahetut tagasisidet ja prioritiseeriti ning järjestati järgmisena realiseeritavad funktsionaalsused.

Projekti tegevuste elluviimist rahastas Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium kokku 90 000 euroga.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

Tuleohutusjärelevalve iseteeninduskeskkonna loomise tegevused lõppesid

Koos 2015. aastaga lõppesid struktuuritoetuse projekti „Tuleohutusjärelevalve iseteeninduskeskkonna loomine“ tegevused.

Projekti eesmärgiks oli välja töötada ja rakendada Päästeameti tuleohutusjärelevalve iseteeninduskeskkond. Projekti tulemusena loodi võimekus uue avaliku e-teenuse käivitamiseks siseministri määruse „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ alusel, kus on kehtestatud objektide tuleohutusjärelvalve aruannete esitamise, menetlemise ning nende põhjal ülevaadete koostamise tingimused.

Nüüdsest on aruandekohuslasel ja objekti valdajal võimalik mugavalt ja vähese ajakuluga esitada veebipõhises iseteeninduskeskkonnas tuleohutusalaseid enesekontrolli aruandeid. Samuti on objektide valdajatel võimalik objektide andmeid iseseisvalt digitaalselt hallata, kontrollida ja näha aruannete menetlusprotsessi tulemusi otse iseteeninduskeskkonnast.

Päästeametil on võimalik korrastatud ning ühetaolise andmestiku põhjal saada vajalikke ülevaateid, läbi viia analüüse, anda põhjendatud ohu- ja riskihinnanguid ning välja töötada riskide maandamismeetmeid. Päästeameti järelevalveametnikel on võimalik keskenduda objektidele, mis ei vasta kehtestatud tuleohutusnõuetele ning läbi viia tuleohutuse järelevalvet sihistatult ja kõrgendatud riskihinnangutega objektidel. Efektiivsem järelevalve vähendab tulekahjude tekkimise riske ning suurendab inimeste üldist turvatunnet. Lõpptulemusena vähenevad õnnetuste tagajärjel tekkida võivad kahjud.

Projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetusest 117 704,09 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Lõppesid projekti „Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem“ tegevused

3. septembril 2015 lõppesid struktuuritoetuse projekti „Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem“ tegevused. Projekti eesmärgiks oli luua eeldused Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olevate erineva ülesehitusega infosüsteemide asendamiseks ühega.

Projekti käigus töötati välja tehniline lahendus ühtsel hädaabinumbril Häirekeskusele laekuvate hädaabiteadete vastuvõtmiseks ja menetlemiseks ning hädaabiteenuse osutajatele infovahetuseks ja sündmuste menetlemiseks ühtses tarkvaras.

ÜHKIS ehk ühendhäirekeskuse uus tehniline lahendus võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat hädaabiteadete menetlemist, säästab menetlemiseprotsessis aega, võimaldab senisest kiiremini abi saata ning seeläbi inimelusid päästa.

Uue tehnilise lahendussuuna väljatöötamiseks kaardistati tööprotsessid, ühtlustati ärivajadused, projekteeriti tehniline lahendus ning teostati arendustööd. Edasise sammuna on kavas projektiga saavutatud tulemite kasutuselevõtmine Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti töösaalides.

Projekti tegevuste elluviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 343 696,15 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Uus ESTODAC võeti kasutusele

30. juunil 2015 lõppesid projekti „EURODAC infotehnoloogiliste arendustööde II etapp“ tegevused. Projekti lõppeesmärgiks oli viia EURODAC klientrakendus ESTODAC ja sellega seonduvad tehnilised süsteemid kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (EURODAC määrus) nõuete ja tingimustega. Tegevustega aidatakse kaasa Euroopa Pagulasfondi meetme – hästitoimiva, kiire ja kvaliteetse varjupaigamenetluse rakendamine, elluviimisele.

Projekti II etapis viidi läbi ESTODAC terviklahenduse realiseerimis- ja juurutustööd, mille käigus loodi uus, kaasaegseid tehnoloogiaid toetav süsteem. Uus ESTODAC kasutab sõrmejälgede kvaliteedikontrolliks rahvusvaheliselt tunnustatud tarkvara, mis tagab kvaliteetsete andmete edastamise Euroopa keskinfosüsteemi.

Uus ESTODAC võeti tervikuna kasutusele 20.07.2015, kui jõustus uus määrus.

Projekti II etapi kogumaksumus oli 140 563,46 eurot ning tegevusi rahastati Euroopa Liidu poolt Euroopa Pagulasfondi 2013. aasta programmi kaudu ja Siseministeeriumi kaasfinantseeringu vahenditest.

Siseministeerium ja Euroopa Liit

PIKO jätkuarendused, mis hõlmasid endas uut olulist funktsionaalsust, on valmis

Projekt "Piirikontrolli infosüsteemi PIKO jätkuarendustööde läbiviimine" oli Välipiirifondi projekti "Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus" jätkuprojekt, mis kestis 05.01.2015 – 30.06.2015.

Projekti eesmärgiks oli realiseerida uues piirikontrolli infosüsteemis PIKO puuduolevad funktsionaalsused, mida ei olnud võimalik realiseerida PIKO live eeldustena ning nõuetekohaselt litsentseerida PIKOs kasutatav virtualiseerimistarkvara VMware.

Projekti raames loodi tehniline võimekus riigist väljuvaid kaitseväe kohustuslasi kontrollida vastu Kaitseressursside Ameti infosüsteemi, mis eriolukorras on väga oluline. Uue funktsionaalsusena liidestati PIKO mitme erineva siseriikliku infosüsteemiga nagu näiteks e-piirijärjekorra süsteem Goswift, mis annab võimaluse saada otse PIKOst ülevaadet ootealalt väljunud sõidukite broneeringutest ja lihtsasti ära kasutada juba olemasolevaid sõidukite andmeid piiriületuste fikseerimisel. Selle tulemusena väheneb piiriületusandmete sisestusele kuluv aeg.

Automatiseeriti mereliikluse dokumentide edastamine Veeteede Ameti infosüsteemist EMDE PIKOsse. Kui varasemalt pidid piirivalvurid käsitsi ühest rakendusest teise laevareisijate ja meeskonnaliikmete nimekirju eksportima/importima, siis nüüd toimub andmevahetus automatiseeritult. Projekti skoopi kuulus samuti PIKO rakenduse ja tehtavate päringute optimeerimine, et veelgi tõhusamalt ära kasutada IKT valdkonna võimalusi Euroopa Liidu välispiiri piirikontrollis.

PIKO lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu Välispiirifondi projekti „Piirikontrolli infosüsteemi PIKO jätkuarendustööde läbiviimine“ vahenditest 144 996 euroga.

Euroopa Liit

Lõppesid projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ tegevused

Lõpule on viidud mitmeaastase (2011-2013) Välispiirifondi projekti nr VPF 2013-7 „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ viimase ehk kolmanda aastaprogrammi tegevused.

Kolme aastaprogrammiga elluviidud projekti lõpptulemusena loodi uus ja senisest tõhusam piirikontrolli teenust toetav tehniline lahendus koos taristuga, mida kasutatakse Euroopa Liidu välispiiridel Schengeni piirieeskirja nõuetele vastava piirikontrolli tegemiseks.

2013. aastaprogrammi raames hangiti ja juurutati uut tehnilist lahendust toetav taristu, mis hõlmab kaugligipääsu lahenduse seadmeid koos vajalike litsentside ja tootetoega, andmesalvestuse lahendust, varusidekanali jaoks vajalikke võrguseadmeid ning võeti uus piirikontrolli teenus kasutusele.

Projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ kogumaksumus mitmeaastase programmi raames kokku oli 1 219 705,56 eurot (sh 2013. aastal 281 271,58 eurot).

Projekti kaasrahastas Euroopa Liit Välispiirifondi kaudu.

Euroopa Liit

VISMAIL II etapi arendustööd olid edukad

31. detsembril lõppesid struktuuritoetusest rahastatud projekti „Schengeni liikmesriikide ühtse teabevahetuskanali VISMAIL II etapi arendustööd“ tegevused.

Projekti tulemusena viidi Schengeni viisade menetlus- ja kooskõlastussüsteem vastavusse VISMAIL II tehniliste nõuetega ning loodi tehniline valmisolek uue viisataotluste teabevahetuse sidemehhanismi VISMAIL II kasutusele võtmiseks.

Projekti raames viidi läbi põhjalikud VISMAIL II sõnumivahetuse testimised Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega. Testimiste eesmärgiks oli veenduda, et liikmesriigid on Schengeni viisade kooskõlastamise andmevahetuse viinud vastavusse kõikide VISMAIL II tehniliste nõuetega. Eesti läbis kõik liikmesriikide vahelised testimised õigeaegselt ja edukalt.

Uue Schengeni viisataotluste teabevahetuse sidemehhanismi rakendamisega tõhustatakse Euroopa Liidu ühtse viisapoliitika rakendamist, edendatakse konsulaarkoostööd ning lihtsustatakse kesksete konsulaarasutuste vaheliste päringute teostamist.

Projekti tegevused kestsid kokku 14 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 173 070 euroga.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Eesti sooritas edukalt liikmesriikidevahelised VIS Mail II testimised

22. ja 23. oktoobril toimusid liikmesriikidevahelised VIS Mail II sõnumivahetuse testimised, kus Eesti osales ühes testgrupis koos Austria ja Šveitsiga. Eesti sooritas edukalt kõik läbiviidud testid.

VIS Mail II on Schengeni viisataotluse teabevahetuse sidemehhanism, mis on loodud lühiajaliste viisataotluste menetlemiseks ja kooskõlastamiseks. VIS Mail II testimine viidi läbi koostöös AS Fujitsu Estonia-ga.

VIS Mail II sõnumivahetuse testimine viidi läbi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi struktuuritoetusest rahastatud projekti „Schengeni liikmesriikide ühtse teabevahetuskanali VISMAIL II etapi arendustööd“ raames.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

Lõppesid projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ 2012. aasta programmi tegevused

30.06.2014 lõppesid mitmeaastase (2011-2013) Välipiirifondi projekti nr VPF 2012-7 „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ teise programm-aasta tegevused.

Kolme aastaprogrammi raames elluviidava projekti tulemusena luuakse uus ja tõhusam piirikontrolli teenust toetav tehniline lahendus koos seda toetava taristuga, mida kasutatakse Euroopa Liidu välispiiridel Schengeni piirieeskirja nõuetele vastava piirikontrolli teostamiseks.

2012. aastaprogrammi raames arendati välja uus piirikontrolli teenust toetav tarkvara ning hangiti ja juurutati teine osa piirikontrolli teenust toetavast taristust.

Projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ kogumaksumus 2012. aasta programmi raames oli 781 608,66 eurot ning seda kaasrahastas Euroopa Liit Välispiirifondi kaudu.

Rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt

„EURODAC infotehnoloogiliste arendustööde I etapp“ tegevused on lõppenud

30.06.2014 lõppesid projekti „EURODAC infotehnoloogiliste arendustööde I etapp“ tegevused. Projekti lõppeesmärgiks on viia EURODAC klientrakendus ESTODAC ja sellega seonduvad tehnilised süsteemid kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (EURODAC määrus) nõuete ja tingimustega. Tegevustega aidatakse kaasa Euroopa Pagulasfondi meetme – hästitoimiva, kiire ja kvaliteetse varjupaigamenetluse rakendamine, elluviimisele.

Projekti 1. etapis viidi läbi ESTODAC lahenduse ning EURODAC määruse terviklik sisuline analüüs, kaardistati olemasoleva süsteemi puudused ning koostati uue, nõuetele vastava lahenduse (sh protsess, arhitektuur, kasutajaliides jne) väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning 2. etapi tööde läbiviimiseks vajalik analüüsidokument.

Projekti 1. etapi kogumaksumuseks oli 49 381,88 eurot ning tegevusi rahastati Euroopa Pagulasfondi 2012. aasta programmi ja Siseministeeriumi kaasfinantseeringu vahenditest.

Siseministeerium ja Euroopa Liit